Uue Maailma miljööväärtusliku ala ajalooline ülevaade

Praeguse miljööala Uue Maailma esmase puitasumi hoonestus on tekkinud peamiselt ajavahemikus 1890 -1939. Suurem osa elumajadest pärineb siiski ajavahemikest 1899-1918 ja 1925-1939. Varasema hoonestuse jäljed ei ole tänapäeval enam silmale nähtavad. Varasema kihistuse vähesust toetab tõsiasi, et ajalooliselt oli piirkond pikka aega kasutusel karja- ja heinamaana.

Elamuehitus sai Uue Maailma asumis suurema hoo sisse 1890.aastatel.

1923. aastal toimus uushoonestuses taas elavnemine. Sellest aastast kasvas asustus Endla, Koidu ja Väike-Ameerika tänava vahel märkimisväärselt. Hakati rajama Pilve, Kuu (tulevane Komeedi) ja Päikese (praegune Saturni) tänavat, samuti asuti hoonestama Väike-Ameerika tänavat. Mainitud territooriumil on puithoonestus peaaegu hävinenud ning asendunud teise maailmasõja järgse uushoonestusega.

Miljööväärtuslikus Uue Maailma piirkonnas on tsaari ja esimese eesti vabariigi aegne puithoonestus ja tänavatevõrk hästi säilinud. Ühe kuni kolme korruseliste puidust kortermajade keskel on üksikud kivist eesti esimese vabariigi aegsed kivimajad (Pilve 5, Aasa 2). Stalinistlikke hooneid on Endla tänava ääres ja Virmalise ning Koidu tänava nurgal, piirkonnas on paar hruštšovka tüüpi elamut (Tehnika 99, Koidu 104).

Uue Maailma asumi tekkimise ajal kehtis Tsaari-Venemaa ehitusmäärus (jõustus 1809. aastast), mille eesmärgiks oli ühtlustada eeslinnade ilme ning teha lõpp stiihilisele ehitamisele. Määrus kirjutas ette valiku tüüpfassaade, fassaadide värvitoonid, 10 süllase majadevahelise kauguse, hoonetevahelise piirde kõrguse 9 jalga ja majade asetsemise ühel tänavajoonel. Tallinna III ja IV eeslinnades leidis eriti ohtrat ehitamist tüüpfassaad number 22. Siin levis selle tüüpfassaadi modifikatsioon, kus ühekorruselise hoone kahekorruseline keskosa viil lõikus risti katuse harjaga. Uued 1910. aastatel ehitatud majad omavad juba väljaehitatud keldreid ja eraldatud köögiosaga kortereid. Püsima jääb keskne koridor. Fassaadidel mängitakse suhteliselt kitsa horisontaallaudise ja akende alt kulgevate vertikaallaudisest horisontaalsete vöödega.

Tallinna maja

1920. aastate lõpus ja 1930. aastatel hakkasid vanemat tüüpi koridorsüsteemiga tööliselamute kõrvale kerkima mitmetoaliste avarama lahendusega korteritega elamud. Neid hooneid iseloomustab eelkõige keskne kivist trepikoda, mida hakkab nõudma 1925. aasta karmistunud tuleohutusseadus. Kuna kõrvalruumid paigutatakse keldrikorrusele, siis ei ehitata enam hoovile abihooneid.

Uue Maailma asumis esineb neid nn. Tallinna maja tüüpi elamuid mitmetes erinevates variantides. Reeglina on need kahekorruselised, mitmel lisanduvad katusealused korterid ja soklikorruse korterid, kus mõnes hoones asuvad siiani juuksuriärid või poed. Fassaadide originaalsemad lahendused on seotud juugendstiili mõjudega. Kivitrepikoja välisfassaad on kujundatud tihti mustrilise tellislao, mitmekesise aknajaotuse, rõhutatud ukseavaga (näiteks Koidu 98, 71). Sageli liigendavad fassaadi kahel pool trepikoda erkerid. Omaette mänguruum leiab aset laudisega, kus lihtne horisontaallaudis ühtedel varieerub teistel hoonetel vahevöödega, vertikaal-, diagonaal- või kalasabamustris laudisega (Koidu 84, 64, 68b, Tehnika 127). Vastavalt laudise keerukusele kasutatakse erinevaid värvitoone. Üsna levinud on ka fassaadide krohvimine. 1920. aastate lõpus asendub hilisjuugend art deco´ga. UueMaailma asumis on art deco´like majade grupp koondunud Aasa tänavale, kuid häid näiteid leidub ka teistel tänavatel. Paljud neist meenutavat ehituskujult tsaariaegset tüüplahendust nr. 22: kõrge sokkel, üks täiskorrus, keskosa viil tõuseb katuseharjani. Hoonete laudisel on art deco´likke kaunistusi, esineb erikujulisi aknaid, dekoratiivseid puidust tahveluksi (Koidu 73, Saturni 13, Tehnika 107, Videviku 40, Aasa 6). Mitmed hooned on individuaalelamud või oma suuruselt lähedased neile (Tehnika 103, Koidu 73, Koidu 78). Mitmed Tallinna majad astuvad tänavajoonelt tagasi ja jätavad enda ette eesaia (kohati terve krundi), siin tuleb esile tõsta Tehnika tänavat, kus on see planeerimise printsiibiks võetud. Esinduslikke Eesti esimese vabariigi aegseid kivist kortermaju paikneb Komeedi tänaval (Komeedi 10) ning Endla tänava ääres (Endla 24, 33). Endla, Koidu ja Virmalise tänava nurgal asuvad stalinistlikud elumajad. Stalinistliku elamu leiab ka Tehnika 97.

Käsiteldaval territooriumil asub 8 muinsuskaitsealust arhitektuurimälestist.

Erinevatel kümnenditel ehitatud hooned paiknevad Uus-Maailma miljööväärtuslikul alal läbisegi. Kõrvuti võib leida vanemat tüüpi madala vundamendiga, kahe puutrepikojaga ja kööktubadega elamu ning 1930. aastatel ehitatud kivitrepikojaga Tallinna maja, 1940. aastate lõpu kolmekorruselise kivist kortermaja ja suure eesaiaga paarikorterilise elumaja. Ühtlasema grupi moodustavad Väike-Ameerika tänava äärsed kuni 1918 a. ehitatud majad. Valdavalt elumajadest koosneva asumi ilme teeb küllaltki homogeenseks valdav ehitusmaterjal puit, traditsioonilised viil- ja kelpkatused, enamuses 2,5 korruselised kompaktsed hoonemahud, 19. ja 20. sajandi vahetuse puitarhitektuurile iseloomulikud stiilivõtted, keskmiselt 1,5 meetri kõrgused puitlippidest aiad ja mõõduka kõrghaljastusega hoovialad.

Komeedi 16

1932. aastal tellis Kuu tänav 4 kinnistu nr.582 omanik Hr.Johann Lepberg projekti elumaja ehitamiseks Karl Tarvaselt – toona enne nime eestistamist Karl Treumannilt. Riia arhitekti diplomiga Tarvas projekteeris tellija vajadusi arvestades ning tolleaegse ideoloogia vaimus eelpool juba kirjeldatud nn.Tallinna maja tüüpi korterelamu.

Eesti Wabariigi aegne elamuehituse kontseptsioon hoidus oma iseseisvuse näitamiseks jonnakalt järgimast kõike eelnevat ning eelistas saksa magusavõitu stiilile eesti selget ja otstarbekohast eluaset. Tallinna tüüpi maja, nagu nimigi viitab, sündis vastuseks kohalikule nõudmisele elutingimuste parandamise ja avardamise suunas. Eestlane ise teadis, mis talle sobib. See majatüüp oligi võrreldes ilmasõjaeelsete elumajadega küllaltki edumeelne ja „kultuurne”. Praeguse Komeedi 16 (tollase nimega Kuu tänav) korterelamu on tüüpiline Tallinna maja, nagu neid 30’ndate alguses ehitati - ühe keskse kivitrepikojaga kolmekorruseline puitelamu. Tallinna maju kaeti nii krohvi kui laudisega. Algne projekt nägigi praegusele Komeedi 16 elumajale ette hoopis laudise. Maja valmis lõplikult 1936.aastal.

Tänapäev

Käesolevaks ajaks on BRT Invest rekonstrueerimistööd hoones lõpetanud. Hoone algsele kolmele korrusele on lisandunud sokli-ja katusekorrus. Säilitatud on trepikoja väärikas paekivist trepp, sepispiirded ja käsipuud; maleruudus kiviparkett jälgib algupärast mustrit.

Esimese Eesti Vabariigi ajal rajatud kortermaja on tagasi saamas oma funktsiooni - pakkuda linna südames puitasumi miljöölises õhkkonnas inimsõbralikku ja iseloomuga kodu.

Uue Maailma elanikud oskavad väärtustada oma kodukandi omapära. 2007. aastal tehtu eest pälvis Kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli vabaühendus Uue Maailma Selts. Selts tegeleb muuhulgas Uue Maailma miljööalal elukeskkonna parandamise ja naabrite vahelise suhtlemise edendamisega: toimuvad festivalid, filmiõhtud, mahekaupade laadad, restaureerimise ja arhitektuuriteemalised loengud, talgutööd ja muu, mis ühendab selle kandi elanikke, kes väärtustavad ajalugu ning rohelist, turvalist ja inimnäolist elukeskkonda.

Kõik see annab alust arvata, et Komeedi 16 kortermaja tulevastel elanikel on olemas head eeldused  antud väärtushinnanguid jagada ning ennast selles juba sisseelatud keskkonnas koduselt tunda.

 Koostas: Mariette Aavik, restaureerimismagistrant